Majaomaniku ja linnu konflikti tuleb võimalikult varakult ennetada ning tekitada olukord, et linnud inimese jaoks ebasobivasse kohta üldse pesa ei ehitaks. Näiteks varesed ja kajakad otsivad endale sobivat pesitsuskohta juba praegu, mistõttu on õige aeg hoone üle vaadata ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs.

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd ütles, et enne lindude pesitsushooaja algust peaks ehitise üle vaatama seetõttu, et pesitsuse ajal lindude häirimine on ebaeetiline ja seadusega keelatud, sest poegade kasvatamine on nende jaoks kõige olulisem ja tundlikum periood. „Majaomanik peaks üle vaatama ja vajadusel takistama lindude ligipääsu katusele, pööningule, rõdudele, räästaalustele, samuti võiks kriitilise pilguga üle vaadata kogu pooleliolev ehitis või näiteks laoplats. Eriti põhjalikult tuleks seda teha, kui on teada, et kevadel või suvel on plaanis majal katust või voodrit vahetada,“ selgitas Tammekänd.

Linnu ja majaomaniku tüli tasub ennetada varakult. Foto: Jan Siimson

Looduse loomulikku eluringi peaks inimene sekkuma võimalikult vähe ja linnud on linnakeskkonna loomulik osa. Sekkumine on põhjendatud ainult inimeste tervise või vara kaitseks. Eike Tammekänd meenutas, et kõige parem on, kui linnud inimese jaoks ebasobivasse kohta üldse pesa ei tee ja saaksid juba varakult leida sobivama koha. „Kui aga pesas on juba munad ja/või pojad, siis tuleb neist eemale hoida ja oodata, kuni tibud on piisavalt suured, et lahkuvad pesapaigast. Kui minna poegi häirima või eemaldama, on see tugev signaal linnuvanematele, et inimene on ohtlik ja suureneb inimesi ründavate isendite hulk. Kui negatiivne kogemus inimestega puudub, kasvatavad nt kajakad rahumeelselt oma pojad suureks ja lahkuvad,“ täpsustas Tammekänd.

Aastate lõikes on kõige rohkem probleeme olnud just kajakate ja varestega, kes enda poegade kaitseks inimesi ründavad. Eike Tammekänd ütles, et jalutav kajaka- või varesepoeg on asulas tavapärane, see on osa tema suureks kasvamisest ning inimene tema tegemistesse kuidagi sekkuma ei pea. „Kui linnupoja vanemad järjekindlalt siiski inimesi ründavad ning linnupesa on täiesti ebasobivas kohas, näiteks lasteaia hoovis, tuleb püüda linnupoeg juhatada inimese liikumisteedelt kõrvale, kus vanemad ei pea teda pidevalt kaitsema,“ rääkis Tammekänd.

Praktilisi nõuandeid:

•    Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud maja räästaalustes ning mujal enne lindude saabumist.
•    Hoia oma katus risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhas, kontrolli katust sageli. Lamekatusel ja rõdul ära hoia tarbetuid esemeid.
•    Vajadusel kasuta juba enne pesitsemiste algust sobivaid peletusvahendeid, näiteks röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle vms. Varieeri neid, sest linnud harjuvad ruttu.
•    Lamekatuste puhul tuleb katus varakult puhastada oksarisust, mis on sobilik pesamaterjal kajakatele. Katust tuleb külastada igapäevaselt ja koristada võimalikud pesaalged, andes samal ajal enda katusel käimisega lindudele märku, et tegu ei ole sobiliku pesapaigaga.
•    Linde, näiteks vareseid, hakke ja kajakaid, meelitab inimese lähedale pesitsema ka lihtsalt kättesaadav toit. Neid toita kindlasti ei tasu. Samuti tuleb prügikastid hoida suletuna ja komposti koguda suletud kompostris.
•    Kui lindude pesitsemine ei sega, lase neil seda rahulikult teha. Linnud elavad meiega asulates koos ning ära ei koli, sest inimese läheduses on nii sobivat toitu, turvalisust kui pesitsuspaiku.

INDREK HIRS

Avalike suhete peaspetsialist

Allikas: keskkonnaamet.ee