On reede õhtu. Linna ehitusjärelevalvesse laekub kõne, kus kodanik pahandab naabermajast kostva ehitusmüra pärast. Pilt, mis ametnikele lõpuks korterisse pääsedes avanes, pani ahhetama – üht kandeseintest sisuliselt polnud enam.
„Nii markantset olukorda pole ma oma pika staaži jooksul kohanud,“ möönab kohapeal ohtliku üllatuse osaliseks saanud ehitusjärelevalve vanemspetsialist Rein Rikas. Mis tunnetega vaatas tema värske kolleeg, vaid loetud päevad ametis olnud Kaido Ilves, eesseisvat „töölõiku“, võib vaid oletada.
Kalda tee korrusmaja ühe korteri elutoa ja köögi vaheline sein oli lihtsalt maha lammutatud. „Iseloomulik Tallinna tüüpi kolmetoaline – kõik seinad on kandvad! Teisel korrusel, ehk siis pea kohal veel kolm korrusetäit betooni,“ muudab olukord ka tagantjärgi Rikase näoilme rõhutatult tõsiseks.
Viivitamata kästi ehitus lõpetada, laed toestada ning põrandat rõhuv betoonihunnik välja vedada. Olukorraga tutvunud eksperdid on nüüdseks kinnitanud, et oht on möödas. Ent mis oleks võinud halvima stsenaariumi järgi juhtuda? Rikas on kindel, et kaardimajakesena kokku paneelehitus kohe ei kuku, aga ei taha prognoosida, millised on mõjud pikema aja jooksul. „Äärmiselt ohtlik olukord!“ kõlab resümee.
Kurdid või ükskõiksed?
Ajaks, mil ametnikud platsi jõudsid, olid ehitustööd käinud juba mõnda aega. Omaniku sõnul mõned päevad, naabrite arvates nädala. Piikvasaraga tükkhaaval betoonseina lammutamine peaks surnugi üles äratama, ent 120 korteriga majas ei paistnud see kedagi huvitavat.
Hämmastav tundub see ka järelevalve jaoks. Sageli tuleb hädaldav kõne juba paari puurimise peale. „Küsimus pole ju selles, et ei taheta pealkaebajaks olla, vaid kuidas enda varasse suhtuda. Kas sa võtad midagi ette, kui näed purjus naabrimeest rooli istumas?“ toob Ilves paralleeli.
Ametnikud tunnistavad, et nendeni jõuavadki tavaliselt teated ebaseaduslikust ehitustegevusest alles siis, kui naabrid või kaasomanikud on tülli pööranud või toimuvad omandimuutused. Mõistetav, et neljakesi nad kogu linna kinnisvaral silma peal hoida ei suuda, ehkki avalikkuses tükitakse just nende suunas näppu viibutama, kui mõni ehitusjama taas avastatakse. Ja viimasel ajal neist puudust pole olnud.
„Saame ise sekkuda siis, kui konkreetselt näeme, et kusagil käib ehitus,“ nendib Rikas. „Kus on paljudel juhtudel naabrite, ühistute, aga ka näiteks suurtes korrusmajades haldurite silmad? Neil on oma tööde-tegemiste käigus sageli korteritesse asja, aga kui tihti midagi ebaseaduslikku nähes ka meile infot antakse …“
Tüübid läksid sassi
Lammutatud seinaga korteri omanik Vivika tunnistab siira nukrusega hääles, et juunis soetatud elamispinna remonttöödega sai kõvasti näppu lõigatud. „Tegutsesime teadmatusest. Mõtlesime tõsiselt, et see pole kandev sein. Lihtsalt plaanisime köögiukse tõsta teise kohta, elutoa seina. Arvasime, et tegu on Tartu tüüpi korteriga, kus see sein ei kanna midagi. Aga oli Tallinna. Ei uurinud ka üldse rohkem.“
Korteriomanik tunnistab oma süüd ja otsib kiiret väljapääsu olukorrast. Varasem plaan koolikellahelina ajaks sisse kolida on kõikuma löömas. Nüüd tuleb kiirelt tellida projekt, mille kohaselt saab ehk osa seinast lahtiseks jätta, kui see vajalikul määral toestada. Halvemal juhul kogu sein uuesti kinni müürida.
Rikase hinnangul on osaliselt avatud seina võimalus reaalne. „Alustada tuleks aga teisest otsast. Piikvasara asemel tasub esimese asjana telefon haarata, meilt nõu küsida. Enamiku korterite puhul juba teame üldjoontes, kuidas ja mida saab üldse ümber ehitada. Seejärel tuleb projekt tellida.“
„Aga ka naabrite nõusolek,“ täiendab Ilves. „Kortermajas peab vähemalt 51% kaasomanikest asja heaks kiitma, et ehitusluba saaks üldse taotleda. Ehitada tohib ka vaid selleks litsentsi saanud ettevõte, mitte ise ega naabri Vanja. Samuti on kohustus tellida pädev omanikujärelevalve,“ loetleb vanemspetsialist tõiku, mida kortermajas ehitades unustada ei tohi.
Ametnikud ei arva, et asjaajamine oleks liiga keerukas või aeganõudev ning protsess väga palju kallim, kui asju ajada seaduses ette nähtud pügalaid pidi. Samas tuleb neil tunnistada, et ahvatlus vaikselt asi ise ära teha, pole haruldane. „Need tulevad muidugi varem või hiljem välja. Ja peamine on südamerahu – kui hea uni tuleb, kui sa ei saa kindel olla, et korteri lagi sulle öösel pähe ei või kukkuda?“
Linn võib trahvida
Korteri omanik Vivika aga ei oska veel öelda, palju ehitus nüüd esialgu arvatust kallimaks läheb. „Igatahes olen ma nõus kõik kiirelt korda tegema, olukorra heastama. Tegu polnud mingil juhul pahatahtlikkusega! Loodan, et naabrid saavad aru, annavad ümberehitusele heakskiidu, et konstruktsioon taas vajalikult tugevaks ehitada.“
Etteheite saadab naine teele maja ühistu poole, kes värskeid korteriomanikke ignoreeris. „Palusin juhatuselt infot maja reeglite kohta ja oleks ka ehituse kohta pärinud, aga ühtki vastust sealtpoolt ei tulnud. Miks nii külmalt meisse suhtuti? Abi otsimine jooksis liiva.“
Ebaseadusliku ehitustegevuse eest on antud juhtumi kohta algatatud ka väärteomenetlus. Trahv võib maksimaalselt küündida 1200 euroni. Linna menetlusteenistuse juhataja Imbi Kivi sõnul vaadatakse iga olukorda eraldi ning menetlus võib lõppeda mõnel juhul ka hoiatusega – peaasi, et inimene oma ehitusasjad kiirelt joonde ajab.
Jüri Juntson
Kalda tee kortermaja haldusfirma juht
Naabermaja ühistu esimees informeeris meid, et korteri remondist kostuv müra ei ole talutav. On hea, et ühistute juhid hoiavad kokku ja teavitavad, kui on probleem. Naabrite ükskõiksus on muljetavaldav.
Korteriomaniku sõnutsi oli ta küsinud konsultatsiooni ehitusjärelevalvega tegelevalt inimeselt, kes ütles, et võib võtta küll. Selgitasin korteriomanikule, kuidas on võimalik sellist ava teha ametlikult. Omanik oli olnud väga tubli, teavitades naabreid remonttöödest oma korteris teadetetahvlil. Informeerimata jäi aga, et lammutatakse kaasomandis olevat kandekonstruktsiooni.
Kui soovitakse seina ava teha, tuleb kõigepealt võtta ühendust korteriühistu juhatuse esimehe või halduriga. Tellida projekt, võtta kõigi kaasomanike nõusolek kavandatavatele ehitustöödele. Projekti tuleb tutvustada arusaadavalt kõigile korteriomanikele. Taotleda ehitusluba ja tööde lõppedes kasutusluba (kasutusloa taotlusele on samuti vajalik kaasomanike nõusolek).
Ka kõiki protseduurireegleid jälgides on tehtud seintesse avasid ja korteri planeeringut avardatud. Omavoliline kaasomandi hävitamine on lubamatu ja näitab korteriomaniku hoolimatust korteriühistu ja kaasomanike suhtes. Paljud korteriomanikud on õnneks loobunud kandekonstruktsioonidesse avade tegemisest, kui kuulevad, kuidas seda teha ametlikult.
Mõnikord juhtub, et ikkagi lüüakse puurhaamer seina, mida ei tohi eemaldada ega nõrgestada. Oluliseks peetakse, et korter saab avaram ja ilusam. Mis saab kortermajast, kus kandvaid seinu on järjest eemaldatud selleks luba küsimata? Ühel hetkel kukub see lihtsalt kokku.