Klaas ei ole prügi, vaid ressurss: miks tasub kortermajas klaasi liigiti koguda juba täna
Lõppenud pühade periood tõi jäätmekorralduses täitunud konteinerid – sellest kirjutas meedia. Ometi ei ole see midagi erakordset: jäätmekäitlejatele on pilt tuttav: alati pärast pühi on konteinerid täis. Päris suur osa sellest „lisaprügist“ on klaaspakend – vahuveini- ja veinipudelid, salati-, supi- jm purgid, mida pühade ajal tekib rohkem kui mitmel tavalisel kuul kokku.
Just pühadeaeg näitab eriti selgelt, kui oluline on klaasi liigiti kogumine kortermajades. Eesti Pakendiringluse andmetel kogutakse pühadeperioodil klaaspakendeid ligikaudu 30% rohkem kui aasta keskmisel kuul. See on korraga nii väljakutse kui ka võimalus: õigesti kogudes saab sellest väärtuslik tooraine, valesti kogudes aga probleem, mis suurendab jäätmekulusid.
Klaas ei vanane – ainult vorm muutub
Klaas on üks paremini ringlusse suunatavaid pakendimaterjale. Erinevalt paljudest teistest materjalidest saab klaasi ümber töödelda lõputult ilma kvaliteeti kaotamata. See tähendab, et vana pudel võib pärast ümbertöötlemist jõuda poeriiulile tagasi juba mõne kuu jooksul – lihtsalt uue joogi sees. Kui klaaspudel satub segaolmejäätmete hulka, ei jõua see kunagi enam ringlusesse. Kui klaaspakend pannakse segapakendi konteinerisse, jõuab ta ringlusesse, kuid ringlussevõtuteekond on pikem ja keerulisem ning osa materjalist läheb paratamatult kaduma. See tähendab—klaaspakendi kõige õige koht on eraldi klaasikonteiner.
Segaolmejäätmete konteineris ei tohiks olla ringlusse võetavat materjali
Ka riiklik sortimisuuring näitab, et ligi 7% segaolmejäätmetest on endiselt klaaspakendid. See tähendab, et klaaspudeleid ja -purke satub liiga sageli valesse konteinerisse. Kortermajade vaates ei ole see ainult keskkonnaküsimus, vaid ka praktiline probleem.
Kui segaolmejäätmete konteinerisse satub valesid jäätmeid (näiteks klaaspakendid, aga ka biojäätmed), on jäätmevedajal tegelikult õigus konteinerit mitte tühjendada. See võib tekitada elanikele ebamugavusi ja ühistule lisakulusid. Samal ajal täitub su ka olmejäätmete konteiner klaasi tõttu kiiremini, mis tähendab sagedasemaid tühjendusi ja suuremaid arveid.
Klaasi eraldi kogumine aitab kulusid kontrolli all hoida
Hea uudis on see, et klaaspakendite äravedu on tasuta. Klaasikonteineri saab osta või rentida ning selle kulu on väike võrreldes olmejäätmete konteineri tühjendamise hinnaga. Praktikas tähendab see, et klaasi eraldi kogudes väheneb segaolmejäätmete hulk märgatavalt.
Kui olmejäätmetest välja sortida pakendid – sh klaas ja biojäätmed –, ei jää segaolmekonteinerisse enam suurt midagi. See annab korteriühistutele võimaluse:
- kasutada väiksemaid olmejäätmete konteinereid;
- tellida harvemat tühjendust;
- hoida jäätmekulud pikemas vaates kontrolli all.
Paljude ühistute kogemus näitab, et klaasi liigiti kogumine on üks lihtsamaid samme, mille mõju on kiiresti tuntav.
Mida tohib ja mida ei tohi klaasikonteinerisse panna?
Klaaspakendi konteinerisse sobivad ainult:
- klaaspudelid
- klaaspurgid
Sinna ei tohi panna:
- peegleid;
- aknaklaasi;
- portselani;
- kuumakindlat klaasi;
- muid klaasesemeid, mis ei ole pakendid.
Tulevikunõue, millega tasub arvestada juba täna
Peagi jõustuva jäätmereformiga muutub klaaspakendite eraldi kogumine kortermajadele kohustuslikuks. See tähendab, et ühistud, kellel klaasikonteinerit veel ei ole, peavad selle niikuinii lähiajal tellima.
Varakult tegutsedes on üleminek rahulik ja läbimõeldud: saab valida sobiva konteineri, paika panna tühjendussageduse ning teavitada elanikke selgete ja lihtsate juhistega. Viimasele hetkele jättes võib tekkida olukord, kus konteinereid napib ja otsuseid tuleb teha kiirustades.
Väike samm, suur mõju
Klaasi liigiti kogumine on hea näide ringmajandusest, mis algab koduukselt. Iga õigesse konteinerisse pandud klaaspudel on samm puhtama elukeskkonna, väiksemate jäätmekulude ja toimiva jäätmesüsteemi poole.
Kui korteriühistul klaasikonteinerit veel ei ole, tasub see samm ette võtta juba täna – mitte ainult seadusenõuete pärast, vaid ka praktilise kasu tõttu.